Euroopa Kliima-, Taristu- ja Keskkonna Rakendusamet eraldab uue rahastusperioodi esimese taotlusvooru raames Rail Balticale 350 miljonit eurot

Rail Baltica ühisettevõte RB Rail AS teatas 29. juunil 2022. a projekti kasusaajate Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Läti Transpordiministeeriumi ning Leedu Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nimel, et eraldab Rail Balticale uue 2021–2027 rahastusperioodi esimese taotlusvooru raames 350 miljonit eurot, mis koos kolme Balti riigi riikliku kaasfinantseeringuga teeb kokku üle 400 miljoni euro.

 Euroopa Kliima-, Taristu- ja Keskkonna Rakendusametile (CINEA) laekus 399 kaasrahastuspakkumist kokku 14 miljardi euro väärtuses. Neist valiti kõigis ELi liikmesriikides rahastamiseks välja 135 projektipakkumist kokku 5,4 miljardi euro väärtuses. Rail Baltica projektile eraldatud summa on kõigi projektide seas suuruselt kolmas.

 

2022. aasta kolmandas kvartalis allkirjastatav toetusleping hõlmab järgmisi tegevusi:

  • ülejäänud Rail Baltica põhitrass Leedus, sealhulgas Poola–Leedu riigipiiri ja Kaunase linnasisese transpordisõlme vahelise lõigu, Kaunase linnasisese transpordisõlme, Kaunase linnasisese transpordisõlme ja Vilniuse linnasisese transpordisõlme vahelise lõigu ning Vilniuse linnasisese transpordisõlme projekteerimine;
  • Rail Baltica põhitrassi ehitustööde alustamine Lätis Läti–Leedu piiri lähedal asuval prioriteetsel lõigul ning Skulte taristu hooldusrajatise ehitusbaasi üksikasjaliku tehnilise projekti väljatöötamine;
  • Rail Baltica põhitrassi aluskonstruktsiooni ja sellega seotud elementide ehitamine Eestis, sealhulgas Ülemiste terminali ja metsistega seotud leevendusmeetmete projekteerimine Pärnust Eesti–Läti piirini.
  • tegevused, mille eesmärk on tagada piiriülene mõõde ja tehniline koostalitlusvõime, sealhulgas teavitatud asutuse (NoBo) ja hindamisasutuse (AsBo) hindamisteenused projekteerimis- ja ehitustöödele, projekti autorijärelevalve üksikasjaliku tehnilise projekti elluviimisel ehituse ajal, residentinseneri (FIDIC) teostatav ehitustööde järelevalve ning piiriülese ehitushanke asjakohaste mudelite analüüs. Samuti on rahastamiseks soovitatav kliimakindluse metoodika väljatöötamise ja sõeluuringuid tõendava dokumendi ning kontrollimisprotsessiga seotud tegevus.

 

„Balti riigid on viimaste aastate jooksul tõestanud oma pühendumust tarnimisele ja edenemisele – 870 km pikkuse Rail Baltica trassi 640 km ulatuses käivad projekteerimistööd, eelistades ehituseks valitud lõikudes tööde lõpetamist ning Kaunase–Vilniuse ja Kaunase–Leedu/Poola piiri osas on algatatud projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalve hanked. Kõigis riikides käivad mõne põhitrassi keerulisema elemendi esmased ehitustööd ning välja on kuulutatud ehitushanked, mis võimaldavad projekteerimise ja maa omandamise lõppedes alustada edasiste suuremahuliste põhitrassi ehitustöödega,“ ütles RB Rail AS juhatuse esimees ja tegevjuht Agnis Driksna.

„Lisaks edenevad mitmed tegevused riiklikul tasandil projekti kiirendamise vajaduste rahuldamiseks, sealhulgas seadusandluse täiustamine ja peamiste projektipartnerite mobiliseerimine, et peamistes projekti elluviimise küsimustes õigeaegselt otsuseid langetada,” lisas Driksna.

Arvestades, et käesolev taotlus esitati 2021. aasta suvel määratletud tingimuste alusel, peaks järgmine 2022. aasta  taotlusvoor kajastama rahastamistingimusi ja vajalikku paindlikkust eriti valmis ja ELi tasandi strateegiliste tegevuste kiirendamiseks 2022. aasta 24. veebruarile järgnenud olukorra valguses. Tegevused, millele taotleti, kuid mis ei saanud 2021. aasta taotlusvooru raames rahastust, lisatakse järgmisesse taotlusvooru.

„See esimene uue Euroopa ühendamise rahastu 2021–2027 finantseerimiskava raames antav toetus näitab Komisjoni toetuse jätkumist projektile, mis on praeguses geopoliitilises olukorras muutunud olulisemaks kui kunagi varem. See võimaldab projekti sujuvalt ellu viia. Kuna projekti tähtaeg pikeneb veelgi, ootame järgmises taotlusvoorus täiendavaid rahastamispakkumisi,“ ütles TEN-T võrgustiku Põhjamere-Balti koridori Euroopa koordinaator Catherine Trautmann.

Projektipartnerid kohtuvad 28.–30. juunil Prantsusmaal Lyonis toimuval Euroopa mobiilsust käsitleval tippüritusel Connecting Europe Days, et arutada konkreetseid samme geopoliitilise olukorra negatiivsete mõjude leevendamiseks ning võimalusi Rail Baltica projekti elluviimise tugevdamiseks Balti riikide ja EL-i tasandil.

„Hindame pakutavat rahastust, mis võimaldab tagada piisava valmisolekuastme saavutanud projektitegevuste edasise elluviimise, arvestades sealhulgas juba saadud rahastuse kasutustaset. Samas on projekteerimistööde lõppedes ja ehituslepingute hanke edenedes Rail Baltica globaalne projekt järgmiseks rahastusvooruks valmis veelgi ambitsioonikama programmiga, mis vastab Rail Baltica globaalse projekti küpsusele ja eesmärgile tagada vastavalt EL-is määratletule piiriülene ühendus aastaks 2030,” rõhutas RB Rail ASi juhatuse esimees Agnis Driksna.

 

Lisakontekst:

2021. aastal võeti koostalitlusvõime tagamiseks, mastaabisäästust kasu saamiseks ja projekti piiriülese mõõtme tugevdamiseks kasutusele meetmed nagu ehitusmaterjalide koondhanked; ELi tasandi elektrifitseerimise allsüsteemi projekteerimis- ja ehitushanked, mille Rail Baltica ühisettevõte käivitas 2022. aasta juuni alguses; ning 2022. aasta alguses allkirjastatud juhtkäskude ja signaalimise inseneri- ja töödejärelevalve leping, mis võimaldab jätkata raudtee alamsüsteemide projekteerimis- ja ehitushanke ettevalmistusi.

Praeguses geopoliitilises kontekstis rakendati konkreetseid meetmeid turuprobleemide ja ebastabiilse majandusolukorra lahendamiseks, mis käsitlesid inflatsiooni ja materjalivarude lühiajalisi probleeme ning tugevdasid keskpikas perspektiivis vastupanuvõimet hindade kõikumisele ehitusmaterjalide koondhangete kasutamise kaudu. 2022. aasta teises kvartalis käivitati globaalne Rail Baltica hankeprojekt, mis annab ülevaate kavandatavatest pakkumistest, ajakavast ning mille kavandatud lepingute kogumaht ületab 2 miljardit eurot.

Rail Baltica globaalse projekti jaoks soovitatav arvestatav summa sellest rahastusest lisandub juba olemasoleval rahastamisperioodil 2014–2021, kus Rail Baltica projekti elluviimiseks on saadaval üle 1,2 miljardi euro, millest 85% tuleb Euroopa ühendamise rahastust (CEF).

CEFi Transpordiprogrammi abil viiakse ellu Euroopa Liidu transporditaristu poliitikat, toetades üleeuroopaliselt investeeringuid transporditaristu ehitamiseks või ajakohastamiseks.