Baiba Rubesa: pooldame avatud ja üksteist austavat dialoogi

Hiljuti toimus Riias Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Rail Baltic Estonia ja RB Rail AS korraldatud kohtumine MTÜ ARB esindajatega Rail Baltica Global Project tasuvusanalüüsi teemal. Eestis on seda kajastanud ja kritiseerinud osapooled, kes ise kohtumise tunnistajaks ei olnud. Kuna tegemist on jätkuvalt vastuolulise teemaga, siis palume tasakaalustatud teemakäsitluse tagamiseks, et kaaluksite ka kohtumisel reaalselt osalenud osapoolte selgitusi, kes leiavad, et MTÜ ARB esitatud versioon toimunust on tahtlikult kõmutekitav ja manipuleeriv, lähtudes väidetavalt justkui eesmärkidest edendada läbipaistvust Rail Baltica projekti elluviimisel.  

Balti riikide ühisprojektis on RB Rail sihipäraselt tegutsenud selle nimel, et leida parim viis pakkumaks Balti riikide elanikele tipptasemel raudteeühendust Euroopaga. Tegeleme järjepidevalt sellega, et meie tegevus oleks maksimaalselt läbipaistev ja osapooled kaasatud. Sel eesmärgil avalikustasime käesoleva aasta aprillis 300-leheküljelise tasuvusanalüüsi täismahus ning oleme seejärel tutvustanud seda erinevate avalikel üritustel, mh seminaridel nii Tallinnas kui ka Tartus. Lisaks oleme tutvustanud Rail Balticu tasuvusanalüüsi uuringut ka peamistele osapooltele Euroopa Komisjonis ning vastanud kõikidele nende küsimustele. Lähtume oma tegevuses avatud ja konstruktiivset dialoogi toetavatest väärtustest ning eeldame samasugust professionaalset käitumist ka oma koostööpartneritelt. See hõlmab ka hoidumist eksitava ja valeinfo levitamisest.

Heas usus ja konstruktiivse koostöö vaimus on RB Rail koos Eesti ametiasutustega esitanud korduvaid kutseid MTÜ ARB esindajatele kohtumisteks, et selgitada neile põhjalikult läbi viidud tasuvusanalüüsi põhimõtteid ja kasutatud metodoloogiaid. Selle asemel, et suhelda projekti meeskonna ja tasuvusanalüüsi autoritega viisakas ja arukas vormis, on MTÜ ARB eelistanud algusest peale levitada avalikult valeväiteid ja tekitada võimalikult palju müra nii projekti osapoolte vahel kui ka laiemas avalikkuses. See ei ole aktsepteeritav koostöövorm. Nende kahjustav lähenemine on vastutustundetu arvestades seda võimalust, mida pakub Balti riikidele see suure strateegilise ja sümboolse väärtusega projekt.

Pakkusime neile võimalust konstruktiivseks aruteluks, et vastata mõlema osapoole küsimustele ja ühtlasi meenutamaks meie külalistele, et tänu Euroopa Liidu heldele toetusele Rail Baltica projektile, on ülimalt oluline tagada Rail Balticu tasuvusanalüüsi vastavus Euroopa Liidu vastavatele suunistele. Selles osas oleme valmis ka kaitsma tasuvusanalüüsi eeldusi, tagamaks metodoloogilist korrektsust, järjepidevust ja erapooletut lähenemist niivõrd kõrge ebakindluse tasemega teema puhul, mis kõik on olulised elemendid pikaajaliste majandus- prognooside puhul.

Miks jäi kohtumine põgusaks? Leppisime enne kohtumist kõigi osapooltega kokku (sh Rail Baltic Estoniaga),  et RB RAIL kui kohtumise korraldaja kaitseb osalejate ja ettevõtete õigusi, kes olid andnud oma nõusoleku osalemaks kinnisel arutelul. Tagamaks maksimaalset läbipaistvust ja arutelu kõrgetasemelist juhtimist, kutsuti kohtumisele ka kaks kodanikuühiskonna esindajat –  Rytis Ambrazevičius, Baltic Institute of Corporate Governance president, kes täitis moderaatori ülesandeid ja Jānis Veide, Transparency International/Delna jurist/advokaat, kes oli erapooletu vaatleja rollis.

Tulemuslik dialoog on võimalik ainult juhul, kui osapooled on avatud ning tulevad kokku heas usus ja vastastikuses lugupidamises. MTÜ ARB esindajad saabusid kohtumisele koos mitme tundmatu isikuga, kel olid kaasas kaamerad ja salvestusseadmed, mis olid juba lift astudes sisse lülitatud. Siinkohal on oluline rõhutada, et tegemist ei olnud Eesti või Läti meedia esindajatega. Mõned ei avaldanud, millisest organisatsioonist nad olid.

Samal ajal jõudis RB Rail meeskonnani info, et MTÜ ARB poolt ei ole saabunud kohtumisele isikud, kes kokku lepiti, vaid kaks korda suurem seltskond (mainime siinkohal, et RB Railile edastati uus osalejate nimekiri pühapäeval kesköö paiku. Kohe alustuseks esitas MTÜ ARB projektimeeskonnale ultimaatumi , et osalevad kõik nendega kaasas olevad isikud või mitte keegi. Samuti oldi ultimatiivsed salvestamise küsimuses ja seda hoolimata teiste osapoolte (sh. projekti meeskonna liikmete, kes ei olnud tasuvusanalüüsiga seotud) õigusest mitte lubada oma isiku salvestamist. Lisaks, neid ei “visatud välja”, vaid tegemist oli MTÜ ARB vabatahtliku otsusega lahkuda kohtumiselt ilma, et nad oleksid saanud vastuseid oma küsimustele ja see kõik tuli teistele osapooltele täieliku üllatusena. Kompromissitu nõudmine, et kohtumist filmida ning samuti keeldumine RB RAIL AS pakutud konstruktiivse dialoogi jätkamisest, mis on tuvastatav ka avalikustatud videost ja mida võivad kinnitada kõik teised kohtumisel osalenud, nagu kohtumisele kutsutud sõltumatud kodanikuühiskonna esindajad.

Kokkuvõttes tekib küsimus – mida soovis MTÜ ARB selle kohtumisega saavutada? Kas neil oli siiras huvi saada vastuseid või oli nende jaoks olulisem tekitada PR-olukord, mis ilmselgelt näis olevat eelnevalt ette planeeritud? Me oleksime eelistanud sisulist ja lugupidavat arutelu, et leevendada arusaamatusi Rail Balticu tasuvusanalüüsi osas. Seetõttu on meil kahju tõdeda, et MTÜ ARB ei olnud huvitatud meilt vastuseid saama, vaid selle asemel – lähtuvalt nende käitumisest nii kohtumise raames kui ka muudel juhtudel – näib see huvigrupp olevat peamiselt huvitatud oma laiema varjatud eesmärgi edendamisest, milleks on Rail Baltica projekti usaldusväärsuse õõnestamine ning enda profiili avalikkuse tähelepanu keskmesse tõstmine. Sellest tulenevalt paneme nii Eesti meedia kui ka laiema avalikkusele südamele, et nad oleksid teadlikud niisuguste läbipaistvuse edendamise loosungi varjus tegutsevatest inimestest, kes kasutavad seda koostöö projekti oma isiklike ja kitsarinnaliste huvide edendamiseks, selle asemel, et võtta kuulda sõltumatute kodanikuühiskonna esindajate arvamust, kellel on usaldusväärne maine läbipaistvuse ja hea ärijuhtimistava edendamisel, nagu näiteks Transparency International ja Baltic Institute of Corporate Governance.

21.09.2017