Rail Baltica – sajandi projekt

Rail Baltica on rohevööndi raudteetranspordi taristu projekt, mille eesmärk on integreerida Balti riigid Euroopa raudteevõrku. Projekt hõlmab viit Euroopa Liidu riiki: Poolat, Leedut, Lätit, Eestit ja kaudselt ka Soomet. See ühendab Helsingi, Tallinna, Pärnu, Riia, Panevežyse, Kaunase, Vilniuse, Varssavi. Rail Balticu projekti Baltikumi osale viidatakse kui Rail Balticu üldprojektile.

  • Suurim taristuprojekt Balti regioonis viimase 100 aasta jooksul.
  • Ehitusperiood 10 aastat.
  • Nii reisijate- kui ka kaubaveoks.
  • Kogupikkus: 870 km.
  • Keskkonnasäästlik – elektritoitel, tekitab vähem müra ja vibratsiooni.
  • Max kiirus: 240 km/h (reisijatevedu), 120 km/h (kaubavedu).
  • Üle 5 miljardi euro investeeringuid regioonis.
  • Viiakse ellu Eesti, Läti ja Leedu poolt.
  • Osa ELi Põhjamere-Balti TEN-T koridorist.
  • Rahastajad: EL (Euroopa ühendamise rahastu), Eesti, Läti, Leedu.
  • Tagab koostalitlusvõime ja mitmeliigilisuse.

Keskkonnasäästlik

Kuna Rail Baltica saab olema täielikult elektrifitseeritud, välditakse igasuguseid heitkoguseid. Selle ehitusel kasutatakse uusimaid tehnoloogiaid ja materjale. Trass on kavandatud nii, et see väldib Natura 2000 kaitstud piirkondi nii palju kui võimalik ning ei mõjuta märkimisväärselt teisi keskkonnatundlikke kaitsealasid. Kus vajalik, paigaldatakse müratõke. Läbi muldkeha ehitatakse spetsiaalsed läbikäigud loomade jaoks.

Turvaline

Rail Baltic ehitatakse vastavalt kõige rangematele ohutusnõuetele. Rongide liikumise juhtimiseks kasutatakse kõige uuema põlvkonna Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS). Kõik ristumised maanteedega ja jalakäijate ülekäigud saavad olema kahel tasandil. See tarastatakse kogu pikkuses. Reisijate raudteejaamadesse tulevad kõik vajalikud tingimused, et teha rongiteenuste kättesaadavus kõigile lihtsaks ja meeldivaks.

Kaasaegne

Rail Balticu ehitamisel kasutatakse kõige ajakohasemaid tehnoloogiaid ja materjale. Mõned neist on alles väljatöötamisel, standardimisel või turustamise algetappides. Kõikidesse Balti riikidesse ehitatakse multimodaalsed terminalid, mis võimaldavad konteinerkaupade kiiret ja tõhusat üleviimist eri transpordiliikiide vahel. Raudteejaamades kajastuvad viimased arengusuunad reisiterminalide valdkonnas, ühendades mugavalt erinevad linna-, regionaalsed ja kaugsõiduteenused auto- ja rattaparklate, kaubandus- ning puhkealadega.

Rail Baltic – põhja-lõunasuunaline raudteetelg

Rail Balticu projekt on Balti riikide sümboolne tagasitulek Euroopasse – kuni teise maailmasõjani olid Balti riigid hästi ühendatud Euroopa 1435 mm laiuse raudteetrassiga. Kuid alates 20. sajandi keskpaigast on Baltimaad olnud peamiselt ühendatud ida-läänesuunalise raudteeteljega, mis kasutab Vene 1520 mm rööpmevahega trasse,see kajastub ka praeguse raudteeliikluse voogudes. Tänapäeval pärineb enamik Balti riikide kaubavedudest raudteel SRÜ riikidest, eriti Venemaalt, ning raudteeveoteenuseid pakutakse peamiselt ida-lääne suunal, kasutades olemasolevat 1520 mm rööpmevahega süsteemi, mis muudab Baltikumi ühendamise ülejäänud ELiga Poola kaudu raskeks ja kulukaks. Seetõttu valitseb täielik üksmeel vajaduse osas kaotada Baltikumi puuduv lüli ELi Põhjamere-Balti TEN-T põhivõrgukoridoris, tagades Eesti, Läti ja Leedu täieliku integreerimise ühte Euroopa raudteepiirkonda.

 

Rail Balticu projekt on üks Euroopa Liidu prioriteetsetest transpordiprojektidest, sest see:

  • kaotab kitsaskohad;
  • loob puuduvad piiriülesed ühendused;
  • edendab transpordiliikide integratsiooni ja kooskasutatavust.