OBERMEYER Planen + Beraten GmbH (Saksamaa) ja PROINTEC S.A. (Hispaania) konsortsium tegeleb Rail Balticu uue trassi projekteerimise ja autorijärelevalvega lõigus Pärnust Eesti–Läti piirini. David Pinilla Sanz, konsortsiumi projektijuht Eestis, räägib ettevõtte panusest Rail Baltica projekti arendamisse.
Millised on teie kohustused Rail Baltica projektis?
Minu korraldada on projektis osalevate erinevate meeskondade juhtimine ja koordineerimine, sealhulgas konsortsiumi kohaliku meeskonna juhtimine ja alltöövõtjate juhtimine.
Kui palju inimesi mõlemast ettevõttest töötab Rail Baltica projektiga?
Prointec kaasas sellesse projekti meeskonna, kes koosneb kõrgelt kvalifitseeritud tehnikutest ja inseneridest eri riikidest nagu Eesti, Läti, Hispaania, Kreeka ja Saksamaa. Tiimi kuuluvad eksperdid eri valdkondadest, nt konstruktorid, keskkonnaeksperdid, raudteeinsenerid, arhitektid, geoloogid ja geotehnilised eksperdid, hüdraulika- ja drenaažiinsenerid, BIM-koordinaatorid ja BIM-mudeldajad.
Meeskonna suurus sõltub projekti vajadustest erinevates etappides, kuid võime öelda, et Prointeci esindustes Hispaanias on 20–30 inimest ja sama palju inimesi töötab projekti jaoks ka Obermeyeri büroodes. Kui juurde arvestada kohalikud töötajad ja partnerid, siis võib projekti töötajate arv ulatuda 80 inimeseni.
Eesti lõik Pärnust Läti piirini hõlmab mõningaid erilisi piirkondi, nagu Natura 2000 võrgustik, kaitsealad jne. Kui palju see mõjutab projekteerimistöid?
Eesti on väga rikas riik oma loomastiku ja loodusega ning selle keskkonna austamine, kaitse ja integreerimine on märkimisväärne osa meie projekteerimistööst. See ei ole ainult maastiku küsimus, vaid vähem saastavate tehnoloogiate kasutamine CO2 heitkoguste vähendamiseks, elanikkonna, asulate ja erinevate ökosüsteemide häirimise vältimine, loodava infrastruktuuri läbilaskvuse võimalused inimestele ja loomastikule, erinevate alade taastamine. Kõige sellega oleme oma projektis arvestanud kohe esimestest etappidest alates. Tegemist on väga mahuka osaga projektist, kus erinevad valdkonnad peavad koostööd tegema, et rajatav projekt parimal moel keskkonda integreerida. Loomulikult vajavad kõik erakordsed keskkonna aspektid (Natura 2000 võrgustik, kaitsealad, märgalad jne) erilist käsitlust ning seda tehaksegi, kuid projekteerijate jaoks on see juba osa eelpool räägitud töö osa.
Oleme võtnud endale kohustuse kaitsta keskkonda vastavalt Eesti ja ELi määrustele. Tuginedes keskkonnamõju hindamisele ja muudele asjakohastele keskkonnauuringutele, määratleme jätkusuutlikud lahendused keskkonnale, määratledes asjakohased leevendus- ja kompenseerimismeetmed võimalike mõjude puhul.
Võtame arvesse ka kohalikke nõudmisi. Selles kontekstis, ja kuna seda oli oodata, võib öelda, et Natura2000 alasid ja muid kaitsealasid uuritakse hoolikalt raudtee paiknemise kavandamisel ja ka projekti kõikide teiste etappide jooksul.
Millised on olnud väljakutsed Pärnu lõigul?
Siin on mitmeid kohti, mis esitavad tõelise väljakutse tehniliselt poolelt, nagu Pärnu jõe sild, mis on Pärnu linna ja nende külastajate jaoks oluline objekt ja nähtav maamärk. Samuti Rääma raba ala, mille pinnasetingimustest lähtuvalt tuleb selles lõigus projekteerida erilahendus. Lisaks raudtee lahendused Pärnu rahvusvahelises reisijaamas ja Pärnu kaubajaamas, kus on tulnud parandada ja optimeerida tehnilist lahendust, võtmaks arvesse kohalikke keskkonnapiiranguid ja saavutada parim kiiruse ja mugavuse tasakaal. Keskkonna seisukohast oleme hinnanud kaitstavaid elupaiku ja Natura2000 alasid, mis asuvad meie projekti läheduses ning neid on võetud arvesse projekteerimise erinevates etappides.
Teie osa projektist lõppeb Läti piiril, ent Rail Baltic jätkub sealt edasi. Kuidas toimub piiril üleminek?
Teeme koostööd kõigi osapooltega, kes on seotud piiril oleva projekti lõiguga. Meil on olnud kohtumised Läti poole projekteerijaga, et koordineerida omavahel tehnilisi lahendusi, mis on tavapärane tegevus sellistes projektides. Tegevused on põhjalikult läbi arutatud kõigi osapooltega, et tagada projektide koordineeritus ja seda eriti tehnilistes aspektides.
Võrreldes teiste projektidega, mis teeb selle projekti teistsuguseks?
Minu arvates on võimalus olla osa megaprojektist, mis ühendab Balti riike Poola ja Soomega, ning aidata kaasa riikide vahelise läheduse suurendamisele oma kogemuste kaudu, tõeliselt eriline motivatsiooniallikas.
Sellel lõigul on aspekte, mis muudavad selle tõeliseks väljakutseks inseneridele. Esiteks lõigu pikkus – 94 km. Võrreldes tavapäraste kiirraudtee projektidega on see pikk lõik, eriti veel olukorras, kus juba kohe esimestest projekteerimis etappidest alates viiakse projekteerimine läbi BIM-is, mis on kindlasti veel üks selle projekti tunnusmärke.
Teiseks projekteerimise kolm erinevat etappi, mis tuleb valmis saada pingelise ajakava järgi (igal projekteerimisetapil on oma eesmärgid projekteerimise osas ja oma detailsuse tase hõlmates ka laialdasi uuringuid erinevates etappides).
Kolmandaks, projekti arendamise riigi eritingimused: ilmastikutingimused – alati on vajalik, et meil oleks uuringute läbiviimiseks ka plaan B (… ja mõnikord isegi plaan C), riigi suurus – väga spetsiifiliste ülesannete täitmiseks on tihti vajalik kohalike spetsialistide leidmine kuna neid ei ole väga palju ja nad on tihti hõivatud.
Kuidas kirjeldaksite oma koostöö kogemusi kohalike partneritega Baltimaades? Kust ja kuidas leida kohalikku talente?
Oleme meeskonda saanud laia valiku professionaale, kes on omavad tehnoloogilisi teadmisi ja oskusi ning on projektile pühendunud. Meie kohalikud töötajad, kelleks on insenerid, tehnikud ja assistendid, teevad suurepärast tööd. Oleme nad leidnud turgu uurides ning uurides nende oskusi ja kogemusi. Alguses öeldi, et eestlased võivad olla eemale hoidvad, ent neid tundma õppides on selge, et tegemist on pigem stereotüübi kui reaalsusega. Hispaaniast tulles võib arvata, et erinevused professionaalide vahel on suuremad, kuid tegelikkuses seda ei ole: „insenerimaailmas” oleme harjunud silmitsi seisma samade väljakutsetega ja loomulikult on meil mõned erinevused, kuid mitte nii palju, kui arvatakse.
Millised on olnud selle projektiga seotud õnnestumised?
Isegi kui arvestada, et oleme selle projektiga töötanud veidi üle aasta ning meie meeskond on selle lõigu kolmest alamlõigust kahes valmis saanud eelprojekti edasiarenduse, on siiski vara veel rääkida edusammudest.
Töö projektiga on iga päev täis väljakutseid ja meie meeskonnad peavad leidma õige tasakaalu, et projekteerida lahendusi, mis vastavad kõigile standarditele, võttes arvesse keskkonnapiiranguid ja samal ajal juhtides ja kontrollides võimalikke riske. Selleks peame mõnikord välja töötama erilahendusi, et saavutada eesmärke, näiteks geotehniliste uuringud Rääma rabas, mis viidi edukalt lõpule pärast mitme metoodika uurimist. Või siis geotehnilised uuringud Pärnu jões, mis viidi läbi olemasoleva vana raudteesilla pealt (ühe meie geoloogi idee).
Projekteerimise seisukohalt oleme üsna edukad olnud tähtaegadest kinni pidamises ning töö kvaliteedi tagamisel ehk võime algust edukaks pidada, ent tegelikult on veel pikk tee minna.
Ma arvan, et veel üks positiivne tegur, mida tasub märkida, on projekti jaoks kokku pandud rahvusvahelise meeskond, kes on oma tegemistes väga professionaalne hõlmates ka kohalike partnereid, kelledest sooviks siin kohal nimetada Skepast & Puhkim OÜ, ELLE OÜ, Reaalprojekt OÜ ja Roadplan OÜ. Samuti tahan siin kohal veel ära mainida ka meie tellija RB Rail ASi, kelle juhtkond on toetav ning juhib projekti hoolikalt ja praktilise meelega.
Millist nõu annaksite ettevõtetele, kes plaanivad projektiga liituda ja pakkumistes osaleda?
Esiteks, kindlasti peavad teil olema kohalikud partnerid, kuna nemad teavad kõige paremini kohalike olusid ja seega paraneb oluliselt nii projekteerimistööde kvaliteet ja ajagraafik. Teiseks, kindlasti teha hea eeluuring kohapealsetest tingimustest ja keskkonnast. Kolmandaks, kui talv on kohal… korralik talvemantel!