RB Rail AS on läbi viinud kaks kabinetiuuringut mineraalsete materjalide varude kohta Rail Baltica raudteeliini ehitamiseks Lätis ja Leedus. Mõlemad uuringud viis läbi SIA Geo Consultants koostöös UAB Geobalticuga ja need lõpetati 2018. aasta augustis. Eestis viis sarnase uuringu läbi AS Teede Tehnokeskus 2017 aastal Rail Baltic Estonia OÜ nimel.
Rail Baltica projekt nõuab ehitusetapis suure hulga mineraalsete materjalide kasutamist. Seega suureneb märkimisväärselt nõudlus kohapeal olemasolevate mineraalsete materjalide, liiva, kruusa, lubjakivi ja dolomiidi järele.
Nagu näha mineraalsete materjalide kvantiteedi hinnangukaardilt, on üleüldine nõudlus kõigi täitematerjalide tüüpide järgi 72 miljonit m3 (Eesti – 14 miljonit m3; Läti – 22 miljonit m3; Leedu – 36 miljonit m3), samal ajal kui üleüldised varud on 700 miljonit m3 (Läti – 239 miljonit m3; Leedu – 535 miljonit m3). Seega on võimalik katta mineraalsete materjalide nõudlus kohalike maavaradega, välja arvatud Eestis Pärnu maakonnas, kus tuleb läbi viia täiendavad uuringud.
Kõiki mineraalseid materjale plaanitakse kasutada võimalikult tõhusalt, kuigi Rail Baltica ehitamiseks vajaminevad mahud täpsustuvad detailse tehnilise projekteerimise lõpuks. Eesmärk on vähendada võimalikult palju ehitamiseks vajaminevate mineraalsete materjalide hulka, suurendades seeläbi projekti ja liinihoolduse jätkusuutlikkust.
Põhieesmärgid
- Õigusliku raamistiku analüüs;
- Mineraalsete materjalide hulga hindamine ja kvaliteediparameetrite analüüs;
- Mineraalsete materjalide maardlate analüüs;
- Mineraalsete materjalide maardlate uuring;
- Edasised soovitused.
Põhieeldused
Nagu eeldatud, on nõudlus ehituseks vajaminevate materjalide järele suurem esimese 3-4 aasta jooksul, kui ehitatakse alusehitisi, sildu, viadukte, juurdepääsuteid ja ristmikke. Tuginedes väga üldistele eeldustele, võib ennustada järgmisi aastaseid kohalike saadaolevate maavarade nõudlusi:
Uuringute leiud
1. Millised mineraalsete materjalid on hetkel kohalikult saadaval? Kas varud on piisavad?
Olemas on piisavalt mineraalsete materjalide varusid, välja arvatud ballastkihti, mida tuleb Baltikumist väljaspoolt importida. Kohalikult saadaolevad mineraalsed materjalid on liiv, liivkruus, dolomiit ja lubjakivi. Uuringu käigus kogutud andmete põhjal pole purustatud kõva kivimit ballastkihi jaoks kohalikult piisavas koguses ja sobiva kvaliteediga saadaval.
2. Millised on mineraalsete materjalide kvaliteedinõuded?
Mineraalsete materjalide kvaliteedinõuded põhinevad suures osas Rail Baltica raudteeliini projekteerimisjuhistel. Mineraalsete materjalide tuvastamiseks ja klassifitseerimiseks kasutati rahvusvahelisi ja riiklikke standardeid, vastavalt nii terastikulisele koostisele kui ka kvaliteedinõuete analüüsile.
3. Kas hetkel on olemas piisavalt teavet karjääride mineraalsete materjalide kvaliteediparameetrite kohta?
Kohalikult saadaolevate mineraalsete materjalide kvaliteedi kohta kogutud andmed on väga fragmenteeritud ega paku piisavat teavet selle kohta, kas need vastavad Rail Baltica projekteerimisjuhistele. Seega viiakse lähitulevikus läbi täiendavad uuringud.
4. Kas materjalivarude logistika toob kaasa mingeid olulisi piiranguid? Millist vahemaad peetakse teostatavaks Rail Baltica raudteekoridorist?
Materjalivarude logistika ei sea olulisi piiranguid nende transpordile kõige sobivamatest maardlatest. Uuriti 60–130 km vahemaad ja tehti kindlaks, et selles piirkonnas asuvate materjalide kvantiteet ja kättesaadavus on piisav kogu Rail Baltica raudteeliini marsruudi jaoks. Materjale eelistatakse hankida kohalikult, et vähendada transportimise vahemaad ja seega õhusaastet.
5. Kas kohalikud tootjad on võimelised pakkuma mineraalseid materjale, mis vastavad Rail Baltica raudtee ehituse kvaliteedinõuetele?
Eesmärk on kasutada võimalikult palju kohalikke materjale ja teha seda kõige efektiivsemal viisil. Saadaolevate mineraalsete materjalide kvaliteedi hindamiseks tehakse täiendavaid uuringuid mineraalsete materjalide kvaliteedi hindamise uuringu käigus. Hange Läti ja Leedu jaoks kuulutati välja 2018. aasta septembris. Rohkem teavet selle kohta leiate siin: Rail Baltica raudteeprojekti kohalike mineraalsete materjalide kasutuse kvaliteedihinnangu uuring. Oktoobris alustati Eesti jaotiste jaoks sarnast hanget nimega Rail Baltica mineraalvarude näidised ja laboratoorne analüüs.
6. Mida on tarvis, et mõelda uute karjääride avamise peale?
Tuleb kindlaks teha, et mineraalsete materjalide varud on piisavad. Tuleb aga märkida, et Rail Baltica projekt ei ole ainus ehitusprojekt Baltimaades, seega tuleb arvesse võtta kohalike tootjate võimekust pakkuda mineraalseid materjale praegustes mahtudes. Uute karjääride avamine on karjääriomanike otsustada. Lisaks ei ole projekti vaatepunktist praegu plaanis uusi karjääre avada, kuid seda võimalust ei välistata.