Rail Balticu näol ei ole tegemist vaid füüsilise raudteeliiniga. Füüsiline infrastruktuur toimib tervenisti uue majanduskoridori loomist võimaldava tehnilise lahendusena. Selle ehitamisega luuakse võimas riikidevahelise integratsiooni ring, mida illustreerib näiteks Öresundi silla rajamise silmapaistev edu ja selle kommertsialiseerimine Rootsi ja Taani vahel, samuti integreeritakse Balti riigid uude regionaalsesse tarneahelasse, mis on väga tähtis Euroopas ja kogu maailmas.
Rail Baltica kavandatakse osana Euroopa Liidu TEN-T Põhjamere–Balti koridorist, mis seob Euroopa suurimaid sadamaid Rotterdami, Hamburgi ja Antwerpenit läbi Hollandi, Belgia, Saksamaa ja Poola kolme Balti riigiga, ulatudes edasi Soome lahe kaubateede kaudu Soome. Tulevikuplaanides seisab Helsingi ja Tallinna vahele kavandatud ühenduse võimalus. Kõnealuse koridori põhjapoolne pikendus sillutab teed, ühinemaks tulevikus Arktika koridoriga, võttes arvesse tulusat perspektiivi alternatiivse Põhjamaade ringi meretee arendamisest Euroopa ja Aasia vahel. Peale selle ristub Põhjamere–Balti koridor Baltikumi–Aadria koridoriga Varssavis, sillutades teed uue tarneahela arendamiseks Balti- ja Aadria mere vahele, mis seoks Baltikumi senini kättesaamatute Lõuna-Euroopa turgudega. Sarnaselt tugevdab Rail Baltica põhja-lõuna ja lääne-ida kaubavedude voolu, luues uusi ümberlaadimise ja logistika arendamise võimalusi Euroopa ja Aasia tarneahelates. Uus Rail Balticu infrastruktuur kinnitaks Balti riigid kindlakäeliselt Euroopa raudteelogistika kaardile ning looks tohutuid uusi võimalusi väärtuste loomisel, pakkudes teisejärgulisi majanduslikke hüvesid, näiteks majanduslike varade arendamine, hooletusse jäetud linnapiirkondade taaselustamine, täiendavad erainvesteeringud, uute äriettevõtete loomine, tehnoloogilised innovatsioonid ja areng, turismitööstuse areng ja hüppelised arengud teistes valdkondades. Rail Baltica soovib neid mõjusid tutvustada projekti algfaasist alates, omandades kogemusi ülemaailmsetest edulugudest ja selle valdkonna verstapostidest.