Samuti on statistiliselt tõestatud, et raudteetransport on võrreldes maanteetranspordiga palju turvalisem. Vähendades liiklustihedust maanteel aitab raudteetranspordi eelistamine ära hoida nii raskeid kui ka surmaga lõppevaid liiklusõnnetusi.
Täiendavate transpordivõimaluste tekkimisest võidab ka piirkonna majandus. Seda tänu uute väärtusahelate tekkimisele, mille loomine saab võimalikuks läbi kombineeritud kaubaveoteenuste. Terminaliga ja kaupade ümberlaadimisega seonduvad tegevused ning täiendavate transporditeenuste pakkumine võimaldavad lisaks üldisele logistika- ja tarneahela täiustamisele laiendada märgatavalt majanduslikke võimalusi.
Seoses kaubaterminali rajamisega tekib ennustatavalt 13 uut töökohta. Sealjuures loob terminal soodsa pinnase kohalike ettevõtete arenguks.
Võimaliku kaubaterminali maksumus
Esialgse hinnangu järgi on kaubaterminali rajamise maksumus 40-65 miljonit eurot. Lõplik maksumus sõltub sellest, millise uuringus välja pakutud lahenduse kasuks otsustatakse. Summa sisaldab maade ostmise ja ettevalmistamise, kaevandamiste, raudteerööpmete ning -teedega seotud kulutusi. Samuti ladustamisalade ehitamiseks ja käitlemiseks vajaminevaid kulutusi.
Järgmised sammud
Pärnu kaubaterminali ruumilise planeerimise ja eelprojekti koostamisega teeb algust Rail Baltic Estonia OÜ 2019. aasta viimases kvartalis. Kaubaterminali ehitamisega saab edasi liikuda pärast detailplaneeringu vastuvõtmist. Ehitusetapi rahastust planeeritakse taotleda järgnevate taotlusvoorude käigus Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF). Uus kaubaterminal valmib hiljemalt Rail Baltica liini esimese tegutsemisaasta alguseks.
Uuring valmis kahe raudteealase konsultatsiooni- ja inseneeriaettevõtte – CIVITTA (Eesti) ja Railistics (Saksamaa) – koostöös ning on kättesaadav siit.