Käesoleval nädalal sõlmiti Saku vallavalitsuse ja Rail Baltic Estonia vahel koostöölepingud Rail Baltica Saku ja Kurtna kohalike peatuste projekteerimiseks ja ehitamiseks Saku valda.
Saku vallast sai esimene kohalik omavalitsus Harju maakonnas, kus vastavasisulised koostöölepingud sõlmiti. Varasemalt on Rail Baltic Estonia kohalike peatuste rajamistpuudutavad koostöölepingud allkirjastanud Kohila ja Kehtna vallaga.
Vastavalt lepingule on Rail Baltic Estonia ülesandeks korraldada Rail Baltica kohalike peatuste jaamahoonete, välialade, parklate, valgustuse, bussipeatuste ja juurdepääsuteede rajamine.
„Kui kokku saab Eestis olema lisaks rahvusvahelistele terminalidele 12 kohalikku peatust, siis kaks neist hakkab olema Saku vallas ning lisaks neile veel ka Luige peatus, mis jääb Saku ja Kiili valla piirile. Kuigi Saku alevikukeskusest jääb üks plaanitavatest peatustes täna üksjagu kaugele, siis olles tuleviku osas lootusrikas, usun, et kiiremate ja kvaliteetsemate ühenduste loomine mõjub pikemas perspektiivis arengukatalüsaatorina ning kohalikust peatusest saab teatavas mõttes tõmbekeskus nii elanikele kui elamuarendusele,“ lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg.
Saku abivallavanem Tanel Ots: „Saku vald on Rail Baltica kujundamisel alati aktiivset kaastööd teinud. Praegune planeeritud RB Saku peatus asub asustusest kaugel ning vajab kaugemal elavate sõitjate peatusesse jõudmiseks eraldi bussiliini. Saku valla elanikud jäävad ilmselt ka edaspidi eelistama külasid läbivat Edelaraudteed, mis rohkematele valla inimestele jalakäigu kaugusel.“
Kuna tulevane raudtee kulgeb Saku asulast eemal, jääb ka Saku rongipeatus alevikust paari kilomeetri võrra Kajamaa poole. Täpsemalt on see hetkel planeeritud Soo tee äärde, Männialuse kinnistule.
Kurtna rongipeatus tuleb seevastu sisuliselt asulasse ning jääb umbes 400 meetri kaugusele kohalikust koolimajast. Kurtna on ka ainus koht Harjumaal, kuhu rajatakse peatee äärde ka lisarööpad. Lisarööpaid planeerides arvestati nii erinevate looduslike piirangutega kui ka muude kitsendustega.
Luige rongipeatus hakkab asuma asulast Männiku suunas ning jääb tehniliselt võttes Saku valla territooriumile, kuigi sinna viiv juurdepääsutee kulgeb läbi Kiili valla. Luige peatuse koostöökokkulepe on plaanis sõlmida Saku ja Kiili vallavalitsustega kolmepoolsena.
Rail Baltica kohaliku peatusega seotud raudteeinfrastruktuuri ehk raudtee ja ooteplatvormi projekteerimine ja ehitamine ning hilisem hooldus teostatakse Rail Baltic Estonia poolt vastavalt Rail Baltica projekteerimise juhendis määratud kohaliku peatuse baaslahendusele. Kohalike peatustega seotud jaamahoone ning kohalikku peatust teenindavate rajatiste, näiteks juurdepääsuteed ja parklad, planeerimine, projekteerimine ja ehitamine viiakse baaslahenduse ulatuses läbi samuti Rail Baltic Estonia poolt.
Koostööleping võimaldab kohalikul omavalitsusel valida jaamahoonele ka suuremahulisem lahendus, kuid see eeldab, et projekteerimis- ja ehitustööd kompenseeritakse kohaliku omavalitsuse poolt ulatuses, milles valitud lahenduse projekteerimise ja ehitamise kulud ületavad baaslahenduses ettenähtut.
Rail Baltic Estonia ja Saku vallavalitsuse sõlmitud koostöölepingus on võetud eesmärgiks rajada kohalikud peatused raudtee põhitrassiga samas ajaaknas, mis võimaldab regionaalsete rongide opereerimisega alustada raudtee põhitrassi valmimisel. Detailplaneeringu koostamine ja projekteerimine lähevad lahti sellel aastal. Eesmärk on ehitusluba saada hiljemalt 2023 aasta lõpuks.
Iga kohaliku peatuse juurde planeeritakse koostöös kohalike omavalitustega piisavalt perspektiivse varuga maad, et vajadusel saaks kaasuvat taristut tulevikus laiendada, näiteks reisijate arvu kasvades hoone mahtu suurendada või parkimiskohti juurde luua. Igasse peatusesse rajatakse juurdepääsutee, väliala, parkla, jalgrattaparkla ja bussipeatus, muidugi ka peatust teenindavad tehnorajatised. Peatusesse tuleb ka jalakäijatele planeeritud ülepääs või tunnel turvaliseks liikumiseks peatuskoha ja ooteplatvormide vahel. Saku peatusesse on reisijate liikumiseks planeeritud altpääs ning Kurtna peatusesse ülepääs. Moodulitena rajatud hoonestus on disainitud nii, et vajadusel saab mooduleid lisada. Peatuse hoone planeeritakse A-energiaklassiga ehk energiakasutuse vaates ei tohiks see omavalitsusele tulevikus olulisi kulusid kaasa tuua.
Lähtudes Rail Baltica opereerimisplaanis toodud esialgsest hinnangust kohalike rongide sõiduaegadele, võiks tulevikus jõuda rongiga näiteks Saku peatusest Tallinnasse, Ülemiste ühisterminali 14 minutiga, Raplasse 18 minutiga ja Pärnusse 58 minutiga.