Rail Baltic Estonia, Tallinna linn ja ehitusettevõte LEONHARD WEISS OÜ sõlmisid 9,8 miljoni euro suuruse lepingu Rail Baltica Ülemiste jaamaala alusehituse ning Kantsi tunneli esimese etapi rajamiseks. Uus tunnel hakkab ühendama Lasnamäed ja Ülemistet, luues Peterburi tee ning Suur-Sõjamäe tänava vahele täiendava liikumistee jalakäijatele, jalgratturitele, ühistranspordile ja autodele. Esimese etapi ehitustööd peavad valmima 31. oktoobriks 2027.
Rail Baltic Estonia juhatuse esimehe Anvar Salometsa sõnul on tegemist olulise sammuga kogu Ülemiste piirkonna arengus.
„Kantsi tunnel on palju enamat kui üks läbipääs raudtee alt. See on osa suuremast tervikust, mis muudab Ülemiste piirkonna Eesti olulisemaks rahvusvaheliseks liikuvuskeskuseks. Rail Baltica ei ühenda meid ainult Euroopaga, vaid aitab paremini siduda ka Eesti ja Tallinna erinevaid piirkondi ning loob eeldused uute investeeringute ja töökohtade tekkeks,“ ütles Salomets.
Töövõtja LEONHARD WEISS OÜ prokurist ja inseneriehituse divisjoni direktor Aleksei Dohin ütles, et leping tähistab olulist etappi nii Rail Baltica kui ka Eesti raudteetaristu arengus.
„Rail Baltica Ülemiste jaamaala ning Kantsi tunneli I etapi ehitustööde leping on oluline samm Eesti raudteetaristu arendamisel ja kogu Rail Baltica projekti elluviimisel. Meil on hea meel rakendada oma laialdast kogemust ja teadmisi selles strateegilises projektis, mis parandab piirkondlikku ühenduvust, tõstab ohutust ning loob tulevikus uusi võimalusi. LEONHARD WEISS OÜ on Rail Baltica projektis osalenud mitme taristulõigu rajamisel Eestis, Lätis ja Leedus, sealhulgas Ülemiste kergliiklustunneli ehituses, Riia keskjaama raudteetaristu laiendamises ning Šveicarija–Žeimiai raudteelõigu rajamises,“ ütles Dohin.
Autodele, jalakäijatele, jalgratturitele
Praegu pääseb Ülemiste piirkonda peamiselt Tartu maantee kaudu ning järgmine võimalus raudtee ületamiseks asub enam kui kolme kilomeetri kaugusel Smuuli teel. Kantsi tunneli valmimine loob uue ühenduse Peterburi tee ja Suur-Sõjamäe tänava vahel ning parandab ligipääsu nii jalakäijatele, ratturitele, ühistranspordile kui ka autoliiklusele. Praegu saab samas asukohas raudteed ületada vaid mööda jalakäijate silda.
AS Mainor juhatuse esimehe Kadi Pärnitsa sõnul on tegemist aastatepikkuse koostöö tulemusel sündinud projektiga.
„Meil on väga hea meel, et Kantsi tunneli pikk läbirääkimiste, projekteerimise ja nüüd ka ehitushanke faas on jõudnud lõpule ja Tallinn saab tulevikus juurde ühe uue võimaluse liikuda Peterburi maanteelt Suur-Sõjamäe tänavale. See muudab nii jalakäijate, ühistranspordi kui autode liikluse sujuvamaks ning on väga oluline lahendus Tartu maantee, Järvevana tee ja Suur-Sõjamäe ristmiku ummikute leevendamiseks. Samuti annab see liikluskatkestuste korral liiklejatele suurema turvatunde,“ ütles Pärnits.
Tema sõnul on Mainor olnud projekti ettevalmistamises aktiivne partner aastaid. „AS Mainor on läbi aastate olnud läbirääkimiste eestvedaja ja panustaja ning oleme uhked, et Kliimaministeeriumi, Rail Baltic Estonia, Tallinna linna, Eesti Raudtee ja teiste osapoolte koostöö on vilja kandnud ja algab Kantsi tunneli esimese etapi ehitus. Mainor on sõlminud Tallinna linnaga ka hea tahte kokkuleppe panustada tunneli teise ja kolmandasse ehitusfaasi.“
Rail Baltic Estonia ja LEONHARD WEISS OÜ vahel sõlmitud lepingu maksumus on 9 826 169 eurot ning selle raames teostatakse lisaks Kantsi tunnelile ka uus reisijate ooteplatvorm koos selle juurdepääsuga ning Rail Baltica Euroopa rööpmelaiusega raudteetaristu alusehitus Ülemiste jaamaalal, sealhulgas muldkehad, drenaažisüsteemid ja vajalikud kommunikatsioonid. Esimese etapi tööde lõpptähtaeg on 31. oktoober 2027.
Ülemiste kasvab Tallinna uueks keskuseks
Kantsi tunneli rajamine on üks osa palju suuremast pildist. Rail Baltic Estonia, Tallinna Lennujaam ja Mainor investeerivad järgnevatel aastatel Ülemiste piirkonda kokku ligi 500 miljonit eurot. Eesmärk on muuta kunagine tööstuspiirkond Lasnamäe serval kaasaegseks linnasüdameks, mis täiendab ajaloolist vanalinna ja Telliskivi loovlinnakut.
Juba praegu on Ülemiste City tööjõumaksudest lähtuvalt Eesti kolmas majanduslinn, 2030. aastaks peaks linnakus elama, õppima ja töötama 25 000 inimest.
Zaha Hadid Architectsi projekteeritud Linda terminal valmib 2028. aastal. Koos lennujaama, Ülemiste linnaku ja planeeritud Euroopa pargiga peaks piirkond muutuma rahvusvaheliste ettevõtete ja investorite jaoks atraktiivseks sisenemispunktiks Eestisse.