Keskkonnauuringud

Keskkonnamõju hindamise programm on esimene osa keskkonnamõju hindamise protsessist ja alusdokument keskkonnamõju hindamisele. Programm kirjeldab Rail Baltica raudteetrassi ehitamise ja kasutamisega seotud võimalikke keskkonnamõjusid, eeldatavaid mõju allikaid ning mõjuala suuruseid. Kõikide keskkonnamõju hindamise programmis esitatud mõjuvaldkondade (nt elurikkus ja tervis) ja mõjutatavate keskkonnaelementide (nt loomastik, taimestik, põhja- ning pinnavesi) osas hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus Rail Baltica rajamisega kaasnevat ehitus- ja kasutusaegset keskkonnamõju. Samuti võimalikku koosmõju teiste piirkonnas olevate objektide ning tegevustega. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda teavet kavandatava tegevuse, alternatiivsete võimaluste ja nendega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude kohta. Samuti pakkuda objektiivset informatsiooni sobivaima lahenduse valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

 

 

 

Üldine teave keskkonnamõju hindamise kohta

  • Millised on olulisemad mõjuvaldkonnad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid Rail Baltica projektis?

Olulisemad mõjuvaldkonnad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid on kliima, Natura 2000 võrgustiku alad, kaitstavad loodusobjektid, loomastik ja taimestik (sh metsad, elupaigad), põhja- ning pinnavesi, müra, vibratsioon, jäätmekäitlus ja materjalide säästlik kasutamine, inimeste heaolu, tervis ja vara ning liikumisvõimalused, maakasutus, maavarad, kultuuripärand ja maastikud. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse ka õnnetustega kaasnevat võimalikku mõju inimese tervisele ning keskkonnale.

 

  • Miks on keskkonnamõju hindamine oluline?

Keskkonnamõju hindamine on oluline, sest toob välja kavandatava tegevusega seotud keskkonnamõjud. Iga arendus, sealhulgas Rail Baltica, omab keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju hindamine annab vastuse küsimusele, millised need mõjud täpselt on. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda teavet kavandatava tegevuse, alternatiivsete võimaluste ja nendega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude kohta. Samuti pakkuda objektiivset informatsiooni sobivaima lahenduse valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat ehitus- ning kasutusaegset keskkonnamõju.

 

  • Kuidas on keskkonnamõju hindamisse kaasatud kohalikud?

Kohalikud elanikud saavad keskkonnamõju hindamise protsessis läbi avalike arutelude osaleda väga aktiivselt. Keskkonnamõju hindamise programmi avalik väljapanek kestab kolm nädalat. Selle aja jooksul on võimalik kirjalikult esitada küsimusi, omapoolseid kommentaare ning ettepanekuid. Avalikule väljapanekule järgneb avalik arutelu. Selle raames tutvustavad keskkonnamõju hindamises osalenud eksperdid ja projektimeeskond keskkonnamõju hindamise programmi. Avalikul arutelul on kõigil soovijatel võimalik esitada ettepanekuid ja küsimusi ning saada neile ekspertidelt vastuseid. Keskkonnamõju hindamisega seotud avalikes protsessides on oodatud osalema kõik huvilised.

Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet langetas käesoleva aasta 29. märtsil otsuse algatada kaheksale Rail Baltica raudteelõigule Eestis ehitusprojekti keskkonnamõju hindamised. Nende hulka kuulub ka lõik Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini. Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi 17,5 kilomeetri pikkusel lõigul, mis kulgeb peamiselt Kohila valla territooriumil, sealhulgas läbi Kohila alevi.

 

Esmaspäeval, 25. novembril kell 16-19 toimub Kohila Gümnaasiumis (Kooli 1) Rail Baltica esimese trassilõigu, Harju ja Rapla maakonna piirist kuni Hagudini, keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avaliku väljapaneku järgne arutelu. Kohtumisel annavad ehitusega seotud osapooled ülevaate projekti käigust: kirjeldatakse senist tegevust ja tutvustatakse võimalikke alternatiivseid lahendusi ning antakse ülevaade avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekutest ja kommentaaridest. Samuti pannakse paika edasine tegevuskava. Tutvu KMH programmi ja selle materjalidega enne avalikul arutelul osalemist - nii on sul lihtsam kaasa rääkida!

 

Keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus viidi läbi eelhinnang trassilõigu lähedusse jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele (Kurtna-Vilivere, Rahaaugu ja Rabivere loodusalad). Selle käigus täpsustati olulise mõju esinemise võimalikkust nende alade kaitse-eesmärkidele. Keskkonnamõju hindamise aruande etapis jätkatakse Natura 2000 asjakohase hindamisega Rabivere loodusala kaitse-eesmärkidele. Seejuures töötatakse vajadusel välja leevendavad meetmed.

 

 

  • Millised dokumendid on aluseks keskkonnamõju hindamise läbiviimisel lõigul Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini?

Keskkonnamõju hindamise läbiviimisel lähtutakse lisaks keskkonnamõju hindamise programmile Rail Baltica raudteetrassi kavandamisel varem tehtud otsustest, Rapla maakonnaplaneeringust „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine", Rail Baltica maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest, muudest asjassepuutuvatest strateegilise planeerimise dokumentidest ning läbiviidud uuringute tulemustest.

 

Keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus viidi läbi eelhinnang trassilõigu lähedusse jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele (Kurtna-Vilivere, Rahaaugu ja Rabivere loodusalad). Selle käigus täpsustati olulise mõju esinemise võimalikkust nende alade kaitse-eesmärkidele. Keskkonnamõju hindamise aruande etapis jätkatakse Natura 2000 asjakohase hindamisega Rabivere loodusala kaitse-eesmärkidele. Seejuures töötatakse vajadusel välja leevendavad meetmed.

 

  • Kuidas lõigul Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini keskkonnamõju hindama hakatakse? Milliseid uuringuid ja mõõtmiseid teostatakse?

Keskkonnamõju hindamist teostab ekspertrühm, kuhu kuuluvad erinevate valdkondade asjatundjad. Ekspertrühma juhib keskkonnamõju hindamise juhtekspert, kellele on Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud vastav litsents. Iga ekspert hindab keskkonnamõjusid oma tegevusvaldkonnas ja kirjeldab peamiseid tulemusi. Lõigul Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini tehakse muuhulgas eraldi raudteemüra arvutused ja modelleerimised, et teada saada, kui kaugele levib müra raudteest ning milline on selle mõju ümberkaudsetele elanikele. Olulised on ka loomastikuga seotud uuringud. Teostatakse põhjalikud analüüsid ja pakutakse välja konkreetsed loomade läbipääsude asukohad raudteetrassil, et tagada rohevõrgustiku ning loomade liikumise toimimine ka edaspidi.

 

  • Milline on lõigul Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini tööde teostamise tähtaeg?

Lepingu kohaselt peab keskkonnamõju hindamine olema tehtud ja tulemused esitatud 2021. aasta alguseks.

Ülemistest Kangruni

RB Rail AS tellimusel on valminud keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Rail Baltica raudteetrassi ligemale 16 kilomeetri pikkusele lõigule Ülemistest Kangruni. 

 

Keskkonnamõju hindamise esimeseks etapiks on programmi koostamine, milles kirjeldatakse projekteeritavat raudteelahendust, võimalikke alternatiive, keskkonda, kirjeldatakse vajalikke täiendavaid uuringuid ning selgitatakse keskkonnamõju hindamise metoodikat. 

 

RB Rail AS esitas  eelnõu Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile tänavu 8. novembril. Ameti ülesandeks on kontrollida seaduse nõuetele vastavust ning küsida programmi kohta ka asjassepuutuvate asutuste seisukoha. Ametkondade heakskiidu järgselt viiakse läbi keskkonnamõju hindamise programmide avalikustamine koos avaliku väljapaneku ja avaliku aruteluga. Praeguse prognoosi järgi jõutakse keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapanekuni orinenteeruvalt järgmise aasta alguses ning keskkonnamõju hindamise raporti heakskiitmiseni 2021. aasta juunis.  Seni on huvilistel võimalik tutvuda programmi eelnõu praeguse versiooniga, mis on siin kättesaadav.

Kangrust Harju ja Rapla maakonna piirini

RB Rail AS tellimusel on valminud keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Rail Baltica raudteetrassi ligemale 19 kilomeetri pikkusele lõigule Kangrust Harju ja Rapla maakonna piirini.

 

Keskkonnamõju hindamise esimeseks etapiks on programmi koostamine, milles kirjeldatakse projekteeritavat raudteelahendust, võimalikke alternatiive, keskkonda, kirjeldatakse vajalikke täiendavaid uuringuid ning selgitatakse keskkonnamõju hindamise metoodikat. 

 

RB Rail AS esitas  eelnõu Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile tänavu 8. novembril. Ameti ülesandeks on kontrollida seaduse nõuetele vastavust ning küsida programmi kohta ka asjassepuutuvate asutuste seisukoha. Ametkondade heakskiidu järgselt viiakse läbi keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamine koos avaliku väljapaneku ja avaliku aruteluga. Praeguse prognoosi järgi jõutakse keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapanekuni orinenteeruvalt järgmise aasta alguses ning keskkonnamõju hindamise raporti heakskiitmiseni 2021. aasta juunis. Seni on huvilistel võimalik tutvuda programmi eelnõu praeguse versiooniga, mis on siin kättesaadav.

Hagudist Rapla ja Pärnu maakonna piirini

RB Rail AS tellimusel on valminud keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Rail Baltica raudteetrassi ligemale 38,5 kilomeetri pikkusele lõigule Hagudist kuni Rapla ja Pärnu maakonna piirini.

 

Keskkonnamõju hindamise esimeseks etapiks on programmi koostamine, milles kirjeldatakse projekteeritavat raudteelahendust, võimalikke alternatiive, keskkonda, kirjeldatakse vajalikke täiendavaid uuringuid ning selgitatakse keskkonnamõju hindamise metoodikat. 

 

RB Rail AS esitas  eelnõu Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile tänavu 14. oktoobril. Ameti ülesandeks on kontrollida seaduse nõuetele vastavust ning küsida programmi kohta ka asjassepuutuvate asutuste seisukoha. Ametkondade heakskiidu järgselt viiakse läbi keskkonnamõju hindamise programmide avalikustamine koos avaliku väljapaneku ja avaliku aruteluga. 

 

Praeguse prognoosi järgi jõutakse keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapanekuni 2020. aasta jaanuaris ning keskkonnamõju hindamise raporti heakskiitmiseni sama aasta veebruaris.

 

Seni on huvilistel võimalik tutvuda programmi eelnõu praeguse versiooniga, mis on siin kättesaadav.

Rapla-Pärnu maakonna piirist Tootsini

RB Rail AS tellimusel on valminud keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu Rail Baltica raudteetrassi ligemale 16 kilomeetri pikkusele lõigule Rapla-Pärnu maakonna piirist kuni Tootsini.

 

Keskkonnamõju hindamise esimeseks etapiks on programmi koostamine, milles kirjeldatakse projekteeritavat raudteelahendust, võimalikke alternatiive, keskkonda, kirjeldatakse vajalikke täiendavaid uuringuid ning selgitatakse keskkonnamõju hindamise metoodikat. 

 

RB Rail AS esitas  eelnõu Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile tänavu 14. oktoobril. Ameti ülesandeks on kontrollida seaduse nõuetele vastavust ning küsida programmi kohta ka asjassepuutuvate asutuste seisukoha. Ametkondade heakskiidu järgselt viiakse läbi keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamine koos avaliku väljapaneku ja avaliku aruteluga. Praeguse prognoosi järgi jõutakse keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapanekuni 2020. aasta jaanuaris ning keskkonnamõju hindamise raporti heakskiitmiseni  sama aasta veebruaris.

 

Seni on huvilistel võimalik tutvuda programmi eelnõu praeguse versiooniga, mis on siin kättesaadav.

Me kasutame küpsised

Kasutame küpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks ja isikupärastatud sisu pakkumiseks. Lehekülje kasutamisel nõustute meie küpsisepoliitikaga.