Rail Baltica ametlikud elluviijad korraldasid 23. jaanuaril 2018 pressikonverentsi, kus esitlesid Rail Baltica projekti rakendamise edusamme kolmes Balti riigis ja tutvustasid eesoleva aasta plaane. Projekti arengusamme tutvustasid RB RAIL ASi juhatuse esimees Baiba Rubesa, Lietuvos Geležinkeliai JSC Rail Baltica koordineerimisosakonna juht Arenijus Jackus, ettevõtte Eiropas Dzelzceļa Līnijas SIA arengu- ja koostööosakonna juht Agnis Driksna ning Rail Baltic Estonia OÜ tegevjuht Riia Sillave.
Baiba Rubesa tõi pressikonverentsil esile neli 2017. aastal saavutatud vahe-eesmärki. „Esiteks ratifitseerisid kolm Balti riikide parlamenti Rail Baltica projekti riikidevahelise leppe, kinnitades sellega oma pikaajalist pühendumust Rail Baltica projekti arengule. Lisaks tõestas ettevõtete Ernst & Young ja Atkins rahvusvaheliste ekspertide koostatud ELi suunistega vastavuses olev Rail Baltica üldprojekti tasuvusanalüüs, et projekt on majanduslikult tasuv ning selle mõõdetavad tulud ületavad projekti kulusid. 5,8 miljardi euro suuruse investeeringu puhul on ette nähtud 16,2 miljardi euro suurune tulu, mis pakub toetuse saajatele piisava aluse projekti arendamisega jätkamiseks. Kolmandaks on Rail Baltica elluviijad hea meeskonnatöö tulemusena jõudnud 2017. aasta lõpuks Rail Baltica projektiga kõigis kolmes Balti riigis projekteerimisetappi. Neljandaks esitati 2017. aastal Euroopa ühendamise rahastule (CEF) kolmas taotlus projekti rakendamise rahastamiseks, millele saadi ELi positiivne otsus, mistõttu on kõik osapooled praegu tegelemas toetuslepingu ettevalmistamisega. Märkimisväärne on see, et viimases CEFi taotlusvoorus omistas Euroopa Komisjon esimest korda eales lisaks projektile eraldatud riiklikele vahenditele ka 19 miljoni euro väärtuses lisarahastust, mis näitab komisjoni suurt pühendumust Rail Baltica projektile,“ ütles Baiba Rubesa.
2017. aastal määratles RB RAIL ASi juhtkond ühtsed riigihangete juhised ja miinimumnõuded, võttes aluseks riiklikud ja ELi tasandil kehtivad standardnormide nõuded ning rahvusvahelised suurprojektide rakendamise standardid. Samuti koostati kõigi Rail Baltica hangete jaoks ühtsed lepinguvormid. 2017. aastal kuulutas RB RAIL AS välja kokku 28 hanget, millest 21 lõppesid otsusega sõlmida leping ja millest kolm taaskäivitati kandidaatide mittesobivuse tõttu ning ühe hanke puhul ületas pakutud teenustasu lepingu hinda.
„Meie töö riigihangetega tugineb läbipaistvuse põhimõttele. Eelmine aasta oli oluline võimalike tarnijatega läbirääkimise ja kõigile võrdsete võimaluste loomise vallas – korraldasime ürituse Industry Suppliers’ Day (tööstusharu tarnijate päev), alustasime hanketeemaliste uudiskirjade avaldamist ja juurdepääsuks selgele teabele lõime üldprojekti veebilehele railbaltica.org hangete alljaotise, mis on saadaval neljas eri keeles,“ rääkis B. Rubesa.
Kuna Rail Baltica projekt on jõudnud projekteerimisetappi, siis on selle aasta fookus Rail Baltica projekti projekteerimisel. Lõpule on vaja viia üksikasjalik esialgne tehniline projekt kõigis kolmes riigis, milleks tuleb kokku panna riiklikud uuringud, et võimaldada ühtse raudteekoridori loomist. Üksikasjaliku tehnilise projekti hankemenetlus viiakse käesoleval aastal Eestis lõpule ning Lätis ja Leedus osaliselt lõpule. Üksikasjaliku tehnilise projektiga tehakse mõnes lõigus algust sel suvel. Üksikasjalik tehniline projekt peaks tervikuna valmima 2020. aastal.
„Jätkub töö peamiste uuringute – sh tegevusplaani, Rail Baltica üldprojekti pikaajalise äriplaani, hulga tehniliste uuringute, nt visuaalsete juhiste, kliimamuutuste mõju hindamiste ja muu taolise ning muude uuringutega –, tarnijate turu-uuringute, turustusuuringute ja BIM-strateegiaga,“ selgitas B. Rubesa.
Jätkub töö lõigu Kaunas/Palemonas – Leedu-Poola piir raudtee uuendamise teostatavusuuringuga. Praeguseks on uuringu tarnija esitanud teise vahearuande, mis võrdleb selle lõigu eri võimalusi lähtuvalt kiirusest, mahust ja muudest üldprojekti nõuetest ning tehnilistest näitajatest ja asjakohastest koostalitlusvõime tehnilistest kirjeldustest. Lõplik aruanne peaks valmima selle aasta esimese kvartali lõpuks. Teine võtmetähtsusega töö, taristuhalduse uuring, peaks valmima ja tulema Balti toetuse saajatele esitlusele sel suvel, et võimaldada sellel teemal 2018. aasta lõpuks otsus teha.
Baiba Rubesa märkis, et käesoleva aasta teine oluline prioriteetne valdkond on Rail Baltica üldprojekti jätkusuutlik rahastamine. See tähendab CEF 3 toetuslepingu lõplikku vormistamist, projekti edendamise jätkamist koostöös toetuse saajatega, et tagada järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks tugev kaasfinantseerimise määr, pikaajalise äriplaani rakendamise alustamist ja pikaajalise RB RAIL ASi finantsmudeli väljatöötamist.
„Sel aastal jätkub koostöö tugevdamine Soome ja Poolaga, suhtlus tulevaste äriklientidega, Rail Baltica digitaliseerimis- ja innovatsioonistrateegia arendamine, aga ka projekti rakendamiseks vajalike ressursside tõhusama kasutamise võimaluste kaalumine. Sarnaselt 2017. aastale eelistame võimaluse korral alati mastaabisäästu, et tagada projektile kuluvate ressursside vähendamist,“ lisas Baiba Rubesa.